1.osa, Vihkamine ja Armumine

Oli tavaline koolipäev. Istusin matemaatika tunnis nagu tavaliselt üksi. Matas olin ma väga halb, ma ei saanud mitte midagi aru ja ma olin liiga arg et küsida. Mu ees istus Bella. Ta  oli kooli kõige popim tüdruk ja õudsalt rikkas. Tal ei olnud vaja suvel tööl käia nagu minul. Istusin siis seal pigis ja olin oma mõttetes. Järsku ütles keegi mu nime, see oli õpetaja:"Roosi, ma näen et sul on kõik valmis. Palun tule ja kirjuta 2.tulp tahvlile"

Kuna ma olin väga arg ei julgenud ma midagi öelda. Kõndisin siis aeglaselt tahvlini, võtsin kriidi kätte ja küsisin:"Mis esimene tehe on?" 

Õpetaja muidugi irvitas ja ütles:"Kullakene, miks sa õpikut või vihikut siis kaasa ei võtnud."

Kogu klass irvitas. Mul olid pisarad silmis. Ma viskasin kriidi maha ja jooksin oma kotti juurde, ma võtsin selle ja jooksin klassist välja. Natukese aja pärast jõutsin fojaeese. Istusin sinna pingile. 12.klassi praktikant tuli minu juurde ja küsis:"Mis juhtus?"

Vaatasin talle otsa ja ütlesin pisarsilmi:"Ma vihkan vist kõike oma elus"

Siis helises kell. Ma tõusin püsti ja läksin garderoobi. Seal oli korrapidaja kes mu otsekohe tagasi saatis. Ma ei tahtnud et keegi mind näeks sest Bella ja Margareth olid kohe kindlasti jutud liikvele lasknud. Läksin siis õue. Õues oli külm aga ma ei tahtnud koolis olla. Läksin siis bussipeatuse poole. Mul olid jalas viletsad koolikingad  ja õhukesed retuusid, Topiks oli T-särk. Mul ei olnud mitte midagi muud peale panna. Hakkasin trammipeatuse poole kõndima. Kuid järsku keegi kõnetas mind. See oliüks poiss. Ta tundus umbes 16 aastat vana. Ta küsis:"Sul külm ei ole?"

Ma raputasin pead.

"Ära ole tobe, sa ju lausa värised"

Ta võttis kehalise kottist dressipluusi ja pani selle mulle peale. Dressipluus oli mulle väga suur. Ta pani käed ümber minu. See oli nii mõnus tunne, ma ei julgenud ennast liigutada, et äkki ta võtab käed ära. Ta küsis:"On parem"

Mina ennem kooli

 Ma noogutasin. Ta vaatas mulle otsa ja küsis jälle:"Sa käid siin lähedal koolis?" Ma noogutasin jälle. "Lähme siis sinna tagasi," ütles ta. Siis ma rebisin ennast lahti ja pistsin jooksu. Mu koolikott jäi sinna ja  ta dressipluus jäi mulle selga. Kuulsin kuidas sammud mu taga käisid ja järsku haaras keegi must kinni. See oli see sama kutt. Ma rabelesin nii kuidas suutsin aga ta ei lasknud lahti. "Ma saan aru sa ei taha kooli minna, siis me ei lähe ka" Jätsin rabelemise. Ta lausus veel:"Lähme minu juurde ja räägime seal"

Noogutasin ja hakkasime minema. Ta hoidis mul käest kinni.

JÄRGNEB

(Jutt oli välja mõeldud)

Kutt kes mu tee peal kinni pidas

SISSEJUHATUS

Hei, siin mina Roosi. Olen tavaline 14 aastat vana teismeline tüdruk. Ma elan Tallinnas Pelgulinnas. See koht on kohutav. Mul on ka poolõde kes on minust neli aastat vanem. Poissi mul ei ole aga parim sõber mul on. Ta nimi on Loviise. Ta pere on mega rikkas. Ta elab kalamajas neljatoalises korteris. Mina elan kolmetoalises korteris. Käin Pelgulinna Gümnaasiumis. Loviise käib Rocca al Mare koolis. Mu vanemate nimed on Ago ja Mai. Nemad ütlevad et sellist elu nagu minul on unistavad paljud lapsed. Mul on ka vanaema, vahel on mul tunne et tema on ainus inimene kes minust hoolib. See on selleks korraks kõik.

JÄRGNEB

Mina